paadipidu

Oma kaua oodatud ja planeeritud laupäevase (paadiostu)peo eel kärutasime ettevalmistuseks poest kooli 2 kuhjaga kärutäit õlut. Siinne süsteem on äärmiselt põnev - pood laseb sul minema tassida vajaliku hulga õlut, müügimees märgib taga laos A5 paberinutsaka peale vastava arvu ning maksta saab pärast pidu müüdud õlude arvule vastavalt (tuues tagasi ebavajalikud ehk müümata õlud, arvutatakse need kogusummast maha).
Peo jaoks tuli lisaks kooli peamajas allkirjastada leping, et me ürituse korralikult ning eeskirjadekohaselt läbi viiks, mis Norras tähendab tuleohutuse eeskirjadest kinni pidamist (seega anti meile igaks juhuks kaasa erkoranžid vestid ja keelulint). Elementaarse tuletõrjekoolituse läbisime kohustuslikus korras ka esimestel päevadel koolis..
Tõstsime ümber mööbli, et ühte ruumi saada tantsuliste ja muusikaliste esinemiste tuba, baariletiga köögiruumi nurka koondasime sohvalebola, õue tegime burgerigrilli ja presentkatusega välilaundži ning lisaks tassisime kohale 2 nädalat valminud vaaditäie koduveini.. Algus oli paljutõotav. Tühi sissejuhatus tähendas meile uhkelt tantsu- ja kohanemisruumi. Olime uhked võimaluse üle võõrustada poistebändi Raped Pochahontas tujuküllast (esma)esinemist. Võib-olla oli see võhivõõra neiu poolt püsivärviga mu punaseks võõbatud huulte tõttu, mille pärast läks juba järgneva päeva varastel hommikutundidel meie õllemüük esmakordselt ootuspäraselt kenasti.. Hetkeni, kuni meid õndast peoõnnest äratas järsku tuletõrjealarm! Panime oma vestid selga, hakkasime inimesi majast välja juhatama ning tuletõrjebrigaadile vastu sammuma.. Sekunditega kohale sõitnud turvamees oli mõistev, nagu ka tuletõrjujad, kes alarmi allika ehk alarminupu kohalt leitud katkist pleksiklaasi Ånondile kätte surudes soovisid õnne selle lõhkunud tõbraste leidmisel. See õnnetus läheb meile ühel kurval (ning kohe saabuval) päeval maksma 6200 NOKi, mis on (teatavatel ning alljärgnevatel põhjustel) pea kolm korda rohkem kui me teenisime, mis omakorda on sama palju kordi vähem, kui lootsime teenida. Kadude hulka võib esmajärjekorras lugeda meie endi poolt ära joodud (enda lohutuseks öeldes, et pea olematu) veini- ja õllekoguse, samuti meie endi söödud burgerid. Samuti võis suures tantsutuhinas üksi jäetud müügilett nii mõnelegi ärandamismõtetega külalisele ahvatlev tunduda. Evakueerides tuli rinda pista näiteks ka neiuga, kes oli endale leti alt saadud õllekastid kogemata kaenla alla unustanud. Kääbuskatastroofiks võib arvata ka tudengite tööruumidesse segadusi korraldama tunginud peokülaliste öötööd ning mu läpaka laadija, mis nüüd elektrivõrku pistes laulma hakkab, kuna peol olla see õlleämbris ujunud.
Terve järgneva päeva veetsime kraamides, ahhetades (vähest) raha lugedes ning burgereid ja peost järgi jäänud krõpse maiustades.

Just lõpetasime burgerieine (ehk toidukorra, mida oleme neljandat päeva järjest tarbinud), kuna peol ei suutnud neid piisavalt maha müüa. Homseks on vist 4 või 5 veel alles.
Kurta pole millegi üle, Norra on ju ÜRO inimarengu aruande kohaselt parima paik elamiseks.

Ilvars tegi pildi: