Esimene advent Fantofti ühikas

Kolmapäeva varahommikul ärkasime pool seitse, et Ånondile varajast sünnipäevaüllatust teha. Leidsime ta koolist, kus ta oma stuudioruumis pintsakuväel magas. Esimese hooga ehmatas ta, et on turvamehele vahele jäänud. Järgnevad inimtühjad ja aeglased kuus tundi aelesime (kordamööda ja võidu haigutades) unistena kooli köögi kõrval sohvadel, rääkides rahvuslusest, ajaloost ja sõjaväest..


Laupäeval pidasime kursaõe Corrina juures plikade filmiõhtut, kaasa tuli võtta maiustusi ning pabersalvrätte. Alustasime snäkilaua taga "Dirty Dancinguga" (ja lõpetasime pubis õlle joomisega). "It must be the pants," arvas õhetav Corrina, kui tantsuhoos higine Swayze ekraanile ilmus.

nädalavahetus Oslos

Reede:
Toimetustest pungil eelneva õhtu tõttu jõudsin Oslo lennujaama hommikul kell kümme vaid kahetunnise unega. Seekord tõi Maanus pudeli rummi. Oma kultuurirohket linnaretke alustasime raudteejaama kõrvalt kaunite pusadega UFF kaltsukast (kuhu järgmisel päeval ostude sooritamiseks naasime), kust liikusime toormoosiga südamekujulisi koduvahvleid pakkuvale teatripaadile MS Innvik. Vihmatuulise ilma kahjulike mõjude vältimiseks sõime järgmises peatuspaigas - vette ehitatud (tulevase arhitektuuripärandist) ooperimaja katusel C-vitamiini-maasikaid, mis mätšisid mu punase vihmavarjuga. Aga sealse tuule nahka mu emme toodud Jyski päritolu varju heaolu ka läks. Niikuinii unustasime selle (siis juba katkisena) järgmisesse külastuspaika - Astrup Fearnley kunstimuuseumi. Kui järg juba arhitektuurimuuseumi käes oli, hakkasime väsima ja otsisime üles oma hosteli. Kiire pesu, kiired kokteilid, pikk lebo ja juba olimegi linna peal ning tantsisime baarpubis Nomaden.

! Käekoti sisu


Laupäev:
Ärkasime oma üllatuseks päikesepaistes, mis mulle kui Bergenist tulijale on erakordne luksus. Nautisime pakisupi-ja-karbigranaatõuna-hommikusööki. Hostelist kolisime välja üheteist paiku ja võtsime suuna läbi Grünerløkka rajooni (Oslos oma vahetusõpinguid tegeva kaas-EKAlase) Katy juurde, kelle pool pidime järgmise öö veetma. Asjad tema juurde jäetud, jalutasime läbi linna kiirteealusesse immigrantide turule, kust võib jutu järgi sult varastatud laiekraanteleka nädala pärast tagasi osta. Immigrandid uudistasid kasutatud sülearvuteid, norra vanaprouad tuulasid kasukavirnade vahel. Turu kõrval tegime odavaima söögi - 25 NOKiste liigteravate kebabide peatuse, piilusime inimeste toimetusi tänaval ja imestasime selle "bussijaamataguse" naabruskonna elukorralduse üle. Jõudsime maha istuda OIFFil (Oslo pimedad filmiööd) ning jalutada ninakate uuselamurajoonis Aker Brygge, kus ainus asi, mida endale lubada kannatab, on mäkkdoonaldsi burger, mida me ostsime 300 krooni eest! Seejärel tegime baaris Mono muidugi ühe õlu kahe peale.


Pühapäev:
Lõunase ärkamisega vihmane hommik algas imemaitsvate bollerite ja siirupikohviga Deli de Luca terrassitoolidel. Seejärel ette võetud jalutuskäigul läbisime Litteraturhuset'i, Vigelandi skulptuuripargi, palassiümbruse ja Nasjonalgalleriet'i. Õhtuse Osloga hüvastijätuõhtusöögi tegime kebabi-pitsakohas.
Ja ainus kokkuhoid mis me sel päeval (ja reisil) tegime, oli hoidumine tasulisest näitusest Kunstnike Majas. pffhhhh!

Lisainfot ja -pilte saab leida ka Manni blogist.

Office

Kristiinale, kes on kuldsete (lembe)sõnade järgi pingviini kohta liiga suur

.. tahan kakaost tehtud kosjajoogiga avaldada armastust, seda sama elamust, mis mind valdas, kui koolist koju tulles tervitas mind esikus pesust tulnud vettinud kassipoeg, kes oli eelnevalt kogu elamise läikima löönud ning mulle kui kurnatud koolilapsele peale iluuinakut ka legendaarse firmaroa - pakisupikastme - valmis kokanud.

Ja oli ka aeg diskoteegitoatraditsioon taas au sisse tõsta!

kunstnikud MSNis

K: let me know when something significant is taking place in the field of personal relations

L: I shall inform my counterpart about the issues of distinct shifts in my personal experience based ideas

mapping meal

Eile pidasime (seni uhkeima) kursuse Art in Urban Context: Sense-City raames toiduõhtut nimega Mapping Meal, kuhu pidime kaasa võtma toidu (piisavalt, et kõik vähemalt maitsta saaks) ning heli, mille mõlemaga meil mingi lugu rääkida oleks. Peale selliseid perekondlikult pühalikke vestlusi, olgu ükskõik kui juhuslikud jutud, tundub, et tunnen poolt kooli juba. Tean, kuidas kellegi ema laulda ei oska, või kellegi teise õde oma toas segadust korraldab, rääkimata kursakaaslaste endi huvidest/tähelepanekutest/arusaamadest/päritolust..

Tarbisime: õlut, kodutehtud juustuleiba, lõhe-porruhautist, kalakooke, hernesuppi, vaniljejäätist šokolaadikastmega, punast veini, juustuvõileibu, õunu, jaapanipärast riisi juurikatega, koorest kodusalatiplöga, küüslaugusaiaga balkanipärast ajvar'it, kummikomme, šokolaadikooki, suhkrumandleid, kaerahelbeputru, šokolaadi-krõbinatemuffineid, fetajuustu lillade oliividega.

Untitled from Laura Toots on Vimeo.

Laupäeva pärastlõunal käisime akvaariumis plastmassist krokodille ja sundtoidetavaid minipingviine vaatamas. Troopikanurga haisvate ahvide ja uimaste akvaariumimakrellide tõttu jäid me lemmikuteks sõbralikud hülged välibasseinis. Aga pean ära mainima ka krokodillibasseinis (rõõmsalt?!) ringi ujunud sabatuks hammustatud kala.

Õhtul pidasime "väliskülalistega" oma ühikatoas maitsvat ja meeleolukat sushipidu.

Pühapäeval käisime naaberkoridoris saksa sõbranna Hanna juures õhtust söömas, peale mida asusid poisid pakkima, et mõne tunni pärast ärgates lennuki peale lipata*. Nad lahkusid meilt kiirustades tühjade kõhtudega, pannile visatud paki peekonit sõin ma ise kell neli hommikul ära, samal ajal (l)ootusärevalt öö otsa pilte tuunides. Magama heitsin kuuest hommikul oma uneleva printsess Kiisu kõrvale. Poisid läinud, hallad maas ja toad sassis.

** MC Vimpel ütleks siinkohal: "Palun pakkige vaikselt, vihkan pakkimise häält"

Retk

Reedel nautisime imekaunist päikeselist ilma oma maakonna Hordalandi mägede vahel tiirutades. Rentisime Eriku ja Priiduga neljakesi auto ja kimasime selle pisikese punase punniga mägiteedel, näod aknaklaasidesse muljutud, imestades meie ümber kõrguvate mägede üle, mis olid sama võimsad ja arukad kui Tõnis. Kristiina aeg-ajalt ikka ohhetas, kui ilus me kodumaa on. Rullusime praamidel üle fjordide, külastasime inimtühjasid imearmsaid külasid, kõlkusime Langfossi kose kallastel ja nägime Norra suuruselt kolmandat liustikku (mille ligidale väga ei tikkunud, kuna hakkas juba pimedaks kiskuma ja nõlvad oli libemärjad). Jääb vaid imestada, kui vähe me tegelikult 12-tunnise reisi jooksul nägime - vaid ühte Norra üheksateistkümnest maakonnast.

!! Kristiina tegi pildid:

Boys boys boys *

Meil on eelmisest reedest külas Priit ja Erik, kelle tuleku tarbeks ehitasime kauni kurtisaanipesa. Samal õhtul Kristiina imehea pastaga (ohutult) alanud eestipärane kokkusaamispidu kulges läbi koduõuel asuva klubisaali ning üle majataguste nõlvade raskesse unedemaale.. Järgmisel päeval avastatud määrdunud retuusid ja räpased kindad olid Priidu sõnade järgi tingitud mu kangest tahtmisest asfaldile horisontaali kiskuda.. kontollimatu tantsutuhin kindlasti.
Peojärgset 24-tunnist pohmelli pidades jõudsin veel (kaheks õhtuks) haigeks jääda ja, kaaslaisklejaks Priit, saabuvat talveund harjutada, samal ajal kui Kristiina ja Erik linnas kunstiüritusel käisid ning koos Ånondi ja Mathijsiga ühikasse tagasi pidutsema tulid. Nii minu sügavat und kui kõrvaltoa kanget trampimist segas varahommikutundidel altkorruse naaber, kes palus ainult pisut rohkem respekti meid ümbritsevate inimeste vastu. Magamispauside vahele vaadatud hommikumultikate kõrvale kelkis Priit, et on nüüd kõigi Turtlesitega (korraga) maganud. Kristiina arvutile oli öösel küünal lae alt riiulilt üle klaviatuuri sulanud. Pühapäevaks olin juba teovõimeline ja käisin ujumas, seagripp oli Kristiinale osavalt üle antud.

Esmaspäevaks oli voodis Priit (koos mee, viina ja küüslauguga). Erik on seni ainus, kes on osavalt haigusest mööda põigelnud. Muul ajal iseenesestki mõista intensiivkool. Kristiina kolistab poistega mäe otsas, ma "teenin raha" ja skännin koolis.. Või paistab, et siiski mitte, kuna nüüdsest jäävad skännid triibulised.. wtf!?

** Sabrina soovilugu poiste terviseks