Eile pidasime (seni uhkeima) kursuse Art in Urban Context: Sense-City raames toiduõhtut nimega Mapping Meal, kuhu pidime kaasa võtma toidu (piisavalt, et kõik vähemalt maitsta saaks) ning heli, mille mõlemaga meil mingi lugu rääkida oleks. Peale selliseid perekondlikult pühalikke vestlusi, olgu ükskõik kui juhuslikud jutud, tundub, et tunnen poolt kooli juba. Tean, kuidas kellegi ema laulda ei oska, või kellegi teise õde oma toas segadust korraldab, rääkimata kursakaaslaste endi huvidest/tähelepanekutest/arusaamadest/päritolust..
Tarbisime: õlut, kodutehtud juustuleiba, lõhe-porruhautist, kalakooke, hernesuppi, vaniljejäätist šokolaadikastmega, punast veini, juustuvõileibu, õunu, jaapanipärast riisi juurikatega, koorest kodusalatiplöga, küüslaugusaiaga balkanipärast ajvar'it, kummikomme, šokolaadikooki, suhkrumandleid, kaerahelbeputru, šokolaadi-krõbinatemuffineid, fetajuustu lillade oliividega.
No comments:
Post a Comment