Bergeni lopsakatele duššidele vaatamata (või nende tõttu) on tänavad ja rentslid ja prügikastd täis hüljatud vihmavarje, mida keegi ei söenda/viitsi taas töökorda tuunida. Kristiina on neid (hellusest) aegajalt üles korjanud ja end tagasi hoides tõdeb, et tal on neid ainult viis. Mõned koolis ja mõned meil kodus koridoris.

Pärast eilset tiheasustusega basseini kiirustasin koju kiisu Kristiina juurde, kus tegime lembefilmivaraõhtu, mugisime šokolaadikreemi ja kodumaiseid marmelaadikomme ning kaapisime plastiklusikaga pisaraid. Eelmine nädal tuli emmelt pakk, mille pärast (tema sõnade kohaselt) meie pere vaestemajas lõpetab..
Hiljem pidasime co-erasmuslase Hanna ja tema Oslos õppiva peigmehe Rubeniga nende pool innovaatiliste pannkookide pidu, kus katsetasime suppi kastmeks ja nautisime Hanna toanaabri - Lõuna-Aafrika päritoluga Tanja tehtud pohlamoosi. Kõhule taaskord pikk ja vaevarikas õhtu.
Kristiina suutis eile öösel endale korduvalt (telefonivõrgu valeinfo põhjal) kohalikule SIM-kaardile laadida pea 1000 NOKi, seejärel end öö otsa vandudes ärkvel hoida ja hommikul õnneks selle üle laginal naerda.

Parima Norra hommikusöögi moodustavad eesti puder ja brasiilia mango. Või siis tänane (juustujäägiga) võine tatrahautis.
Hetkel taas koolis, nuputan, kuidas endale siin elamiseks raha saada/nõuda/paluda, milliseid töid teha ja milliseid stipendiume kurnata.. ja taas olgu tervitatud seltsimees kaaviarivõileib!